Politics
AI
Tallinn kärbib koolide ehitust, panustades emade otsetoetustele
Tallinna linnavalitsus vähendas 2026. aasta hariduseelarvet 7 miljoni euro võrra, eelistades uute koolide ja lasteaedade rajamise asemel otsetoetusi, kuigi kiirelt kasvavates linnaosades on kohtadest terav puudus.
- —Tallinna linnavalitsus on oluliselt vähendanud investeeringuid haridustaristusse, sealhulgas kärpinud 2026. aasta eelarvet 7 miljoni euro võrra võrreldes 2025. aastaga, hoolimata dokumenteeritud kooli- ja lasteaiakohtade puudusest kiiresti arenevates elamurajoonides.
- —Uus linnaeelarve seab esikohale kodus olevate emade otsese rahalise toetamise süsteemsete haridusasutuste parendamise asemel, mida on kritiseeritud kui ebatõhusat meedet perede pikaajalise kindlustunde ja laste saamise soovi suurendamisel.
- —Kuigi eelmised linnavalitsused kavandasid mitmeid uusi lasteaedu ja koole, paneb praegune administratsioon 2026. aastal nurgakivi vaid ühele uuele lasteaiale, mis on teravas kontrastis tavapärase nelja ehitamisega aastas.
- —Haridusrahastuse vähendamine mõjutab linna suutlikkust täita 2030. aastaks lasteaedadele kehtestatud riiklikke standardeid ja tegeleda hädasti renoveerimist vajavate asutuste kasvava nimekirjaga.
- —Narva-Jõesuu on oluliselt tõstnud oma sünnitoetust 320 eurolt 1000 eurole, koos etapiviisiliste maksete ja elukohanõuetega, ning samuti suurendanud õpilastoetust.
Recap
Tallinna eelarveotsus ei ole pelgalt raamatupidamislik korrektsioon, vaid põhimõtteline nihe pikaajalistelt investeeringutelt sotsiaalsesse taristusse lühiajalistele rahalistele väljamaksetele. See samm ignoreerib demograafilist reaalsust kiiresti kasvavas pealinnas, riskides kroonilise alarahastuse ja teenuste puudujäägi tekitamisega. Poliitiline valik eelistada otsetoetusi süsteemsete lahenduste asemel võib süvendada perede ebakindlust, mida see väidetavalt leevendama pidi.