Defense
AI
Venemaa drooniväe loomine käivitab Eestis kaitsekulude järsu tõusu
Eesti välisluureteenistuse andmetel Venemaa relvajõududes laiaulatuslike drooniüksuste formeerimine, mis põhineb Ukraina sõja kogemustel, on ajendanud Eestit suurendama oma kaitsekulutusi 2026. aastaks 5,43%-ni SKPst, et soetada uusi õhutõrjesüsteeme ja suurtükiväge.
- —Eesti välisluureteenistus teatab, et Venemaa moodustab lahingu- ja toetusrollideks drooniüksusi kõigis oma relvajõudude harudes, mis on tõenäoliselt ajendatud Ukraina sõja õppetundidest.
- —Venemaa loob eeldatavasti ligikaudu 190 mehitamata süsteemide pataljoni, millest märkimisväärne osa kuulub maavägede, õhudessantvägede ja merejalaväe koosseisu.
- —Eesti suurendab 2026. aastal märkimisväärselt oma kaitsekulutusi 5,43%-ni SKPst, investeerides uutesse õhutõrjesüsteemidesse, droonivõimekusse, maavägede tulejõusse ja mereväe laevastiku moderniseerimisse.
- —Eesti kaitseuuendused hõlmavad keskmaa õhutõrjesüsteemide hankimist, suurtükiväe võimekuse suurendamist (K9, Caesar, HIMARS, Chunmoo) ja mereväe laevastiku uuendamist.
- —Ukraina 2025. aasta õhurünnakute statistika analüüs on aluseks Eesti kaitseplaneerimisele, tuues esile ballistiliste rakettide, tiibrakettide, ründedroonide ja juhitavate õhupommide tekitatud ohud ning vastavad kaitsevajadused.
Recap
Venemaa sõjaline kohanemine Ukraina lahinguväljal on käivitanud otsese ja kuluka vastureaktsiooni naaberriikides. Eesti kaitse-eelarve hüppeline kasv ja sihipärased relvahanked ei ole juhuslikud, vaid täpselt kalibreeritud vastus Venemaa arenevale drooni- ja raketivõimekusele. See peegeldab laiemat trendi, kus Ukraina konfliktist saadud õppetunnid kujundavad reaalajas ümber Euroopa julgeolekuarhitektuuri ja sõjalisi doktriine.
Articles
4Estonia to install a medium-range air defence systemFeb 10, 16:50