Eesti ühistranspordi puudujäägid süvendavad autosõltuvust
Eestis on tööle sõitmiseks auto kasutamine kasvanud 59,1%-ni, kuna riiklik ühistranspordivõrk ei suuda pakkuda piisavalt tihedaid liine ega mugavaid sõidugraafikuid, mis sunnib pendelrändajaid eelistama isiklikku sõidukit.
- —Autode kasutamine Eestis tööle sõitmiseks on kasvanud, moodustades 2024. aastal 59,1% pendelrändajatest, võrreldes 57,1%-ga enne COVID-19 pandeemiat.
- —Säästvate transpordiliikide osakaal on langenud 2024. aastal 35,1%-le, võrreldes 36,9%-ga enne pandeemiat, kusjuures ühistranspordi kasutus on 18,3%.
- —Ametnikud nimetavad autodele ülemineku peamiste põhjustena probleeme ühistranspordi liinivõrgu katvuse, peatuste ebamugavate asukohtade ja sobimatute sõiduplaanidega.
- —Ühistranspordi parandamine nõuab põhjalikke muudatusi, sealhulgas paremat ühenduvust ja sagedasemaid teenuseid, kuid liinide laiendamine seisab silmitsi oluliste ja pikaajaliste eelarvepiirangutega.
- —Kuigi meetmed nagu automaks võivad valikuid mõjutada, ei ole need iseenesest piisavad harjumuste muutmiseks, kui ühistransporditeenus ei parane.
Recap
Andmed kinnitavad, et Eesti kasvav autosõltuvus ei ole niivõrd elanike eelistus, kuivõrd paratamatu tagajärg riiklikule suutmatusele pakkuda toimivat ühistransporditeenust. See suundumus ohustab riigi keskkonnaeesmärke ja süvendab liiklusummikuid, luues samal ajal pikaajalise eelarveprobleemi, kus teenuse parandamiseks vajalikud investeeringud muutuvad üha kulukamaks.