Eesti tuuleenergia eesmärgid luhtuvad bürokraatia ja vaidluste tõttu
Eestis ei valmi aastatel 2026 ega 2027 ühtegi uut tuuleparki, kuna 2023. aasta enampakkumise võitnud energiaettevõtted, sealhulgas Enefit ja Utilitas, on takerdunud planeerimisvaidlustesse ja riiklikesse poliitikaprobleemidesse, mis ähvardab jätta täitmata taastuvenergia eesmärgid.
- —Eestis ei valmi 2026. ega 2027. aastal ühtegi uut tuuleparki, vaatamata 2023. aasta enampakkumisele, mis nõudis nende valmimist nendeks kuupäevadeks, tulenevalt planeerimisviivitustest, riikliku poliitika probleemidest ja protestidest.
- —Suured energiatootjad nagu Enefit, Utilitas, Evecon ja Enery võtsid kohustuse lisada 650 GWh tuuleenergiat, kuid seisavad nüüd silmitsi oluliste takistustega, sealhulgas kohtuvaidluste ja ettenägematute tasudega.
- —Ettevõtted nagu Evecon eeldavad valmimist 2028. aastaks ja on leppinud oma tagatisraha kaotusega, samas kui teised on valmis loobuma enampakkumise toetusest, kui tagatisrahast loobutakse.
- —Kliimaministeerium väidab, et tähtaegade pikendamine või neist loobumine ei ole võimalik, viidates õiguslikele piirangutele ja õiglusele teiste enampakkumisel osalejate suhtes.
- —Arendajad väidavad, et riik ei ole suutnud lubatud planeerimismenetlusi kiirendada, mis aitab kaasa kõrgetele elektrihindadele ja mahajäämusele taastuvenergia arendamisel võrreldes Läti ja Leeduga.
Recap
Tuuleparkide arendamise ebaõnnestumine ei ole pelgalt tehniline viivitus, vaid süsteemne läbikukkumine, mis paljastab lõhe Eesti taastuvenergia ambitsioonide ja riigi haldussuutlikkuse vahel. Arendajate ja Kliimaministeeriumi vaheline vastasseis lukustab tarbijate jaoks kõrgemad elektrihinnad ning annab regionaalse energiaturu eelise Lätile ja Leedule. Probleemi tuumaks on riigi suutmatus tagada stabiilne ja prognoositav investeerimiskeskkond, mis õõnestab tema enda pikaajalisi strateegilisi eesmärke.