Keeleõppe reform paljastab Narva huvihariduse sügava lünga
Eesti üleminek eestikeelsele haridusele toob esile teravad piirkondlikud erinevused, kus Narva õpilased maadlevad keelepraktika puudumisega, sest erinevalt Tallinnast on valdav osa koolivälisest tegevusest venekeelne.
- —Eesti seisab silmitsi märkimisväärsete väljakutsetega üleminekul eestikeelsele haridusele, eriti suurte venekeelsete elanikkonnaga piirkondades, mida näitavad raskused keele omandamisel ja tajutav lünk huvitegevuses.
- —Kuigi mõned õpilased Tallinnas kohanevad eestikeelse haridusega hästi ja osalevad huvitegevuses, on Narva õpilastel raskusi kodutöödega ja eestikeelse toe puudumisega väljaspool kooli.
- —Narva haridusasutused teatavad eestikeelsete õpetajate puudusest huvitegevuse jaoks ja spetsialiseeritud õpikute nappusest õpilastele, kes lähevad üle eestikeelsele õppele.
- —Eksperdid rõhutavad koolivälise keelekeskkonna kriitilist rolli keeleoskuse edendamisel, märkides, et kokkupuute puudumine eesti keelega igapäevaelus takistab tõhusat õppimist.
- —Haridus- ja Teadusministeerium teostab koolides järelevalvet, et tagada eestikeelse hariduse kvaliteet, keskendudes sellele, kuidas seda rakendatakse õpilaste puhul, kelle emakeel ei ole eesti keel.
Recap
Üleminek eestikeelsele haridusele ei ole pelgalt klassiruumipõhine ülesanne, vaid eeldab toimivat keelelist ökosüsteemi. Praegune olukord Narvas näitab, et reform võib ebapiisava toe tõttu süvendada hariduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, selle asemel et seda vähendada. Kvalifitseeritud eestikeelsete huvihariduse õpetajate puudus on kriitiline kitsaskoht, mis muudab riikliku poliitika kohalikul tasandil ebaefektiivseks. Ministeeriumi järelevalve on reaktsioon probleemile, mille juured on sügavamal sotsiolingvistilises tegelikkuses, mida reformi kavandamisel alahinnati.