Koolijuhid hoiatavad hariduskaose eest, minister ei tagane reformist
Sel kevadel jõustuv põhikooli lõpetamise reform, mis kaotab eksamitulemuste siduvuse, on tekitanud koolijuhtide seas ärevust ja segadust õpilaste tuleviku osas, kuid haridusminister Kristina Kallas keeldub muudatuste edasilükkamisest.
- —Eesti rakendab sel kevadel uusi põhikooli lõpetamise reegleid, mis lubavad õpilastel lõpetada eksamitulemustest hoolimata, mis on tekitanud muret koolijuhtide seas.
- —Uued regulatsioonid sisaldavad kohustuslikku ettevalmistavat aastat õpilastele, kes ei kvalifitseeru edasiõppimiseks, eesmärgiga tegeleda õpilünkade või motivatsioonipuudusega, eriti eesti keele oskuse osas.
- —Koolide administraatorid väljendavad ärevust nende reformide ajastuse üle, viidates kattuvatele muudatustele ja ebakindlusele uute süsteemide, nagu SAIS-i, rakendamisel sisseastumisel.
- —Haridusminister Kristina Kallas kaitseb reforme, väites, et neid arutati ette ja nende eesmärk on lihtsustada üleminekuprotsessi õpilastele ja koolidele, vältides õpilaste haridussüsteemist väljalangemist.
- —Hoolimata koolijuhtide murest võimalike probleemide pärast õpilaste üleminekul edasiõppimisele, kinnitab haridusministeerium, et reformid on vajalikud ja neid ei lükata edasi.
Recap
Haridusministeeriumi ja koolijuhtide vaheline konflikt paljastab lõhe poliitilise eesmärgi – hoida kõik noored haridussüsteemis – ja selle rakendamise tegelikkuse vahel. Kiiresti ja väidetavalt ebapiisava selgitustööga ellu viidud reform, mis on mõeldud väljalangemise vältimiseks, võib tekitada uut tüüpi haridusliku ebakindluse, jättes õpilased ja koolid segadusse. Ministri vankumatu seisukoht reformi mitte edasi lükata, hoolimata praktikute laialdasest kriitikast, viitab võimalikule lahtiühendusele poliitikakujundamise ja selle reaalsete tagajärgede vahel.