Law
AI
Venivad kohtuasjad ja rekordtrahvid survestavad Eesti ettevõtlust
Eesti kohtumenetluste venimine, kus esimese astme otsused võtavad aega kolm kuni viis aastat, ja pretsedenditu 3 miljoni euro suurune andmekaitsetrahv sunnivad ettevõtteid üha enam kaaluma arbitraaži kui elujõulisemat alternatiivi vaidlustele.
- —Eesti kohtutes kasvas eelmisel aastal esimese astme kohtuasjade arv, kusjuures tsiviil-, väärteo- ja haldusasjade arv suurenes, samas kui kriminaalasjade arv vähenes 5%.
- —Pikaleveninud kohtumenetlused, mis kestavad esimese astme otsuse saamiseks kolm kuni viis aastat, on muutumas oluliseks probleemiks, ajendades ettevõtteid kaaluma arbitraaži kui elujõulisemat alternatiivi.
- —Juhtkonna vastutusega seotud vaidlused, sealhulgas riigi osalusega äriühinguid puudutavad, on sagenenud, lisaks kasvavale trendile, kus ettevõtjad astuvad õiguslikke samme riigi vastu.
- —Andmekaitse valdkonnas toimus märgilise tähtsusega sündmus, kui Allium UPI-le määrati Eesti seni suurim, 3 miljoni euro suurune trahv ebapiisavate meetmete eest, mis viisid enam kui 750 000 isiku andmetega seotud rikkumiseni.
- —Konkurentsiõiguse menetlused on sagenemas pärast EL-i direktiivi ülevõtmist, mis annab Konkurentsiametile laiemad volitused ja võib kaasa tuua suuremaid trahve.
- —Kinnisvaravaidlused keskenduvad üha enam ehituskvaliteedile ja varjatud puudustele, kus ostjad esitavad sagedamini nõudeid müüjate vastu, samas kui planeeringuvaidlustes on sageli osalisteks taastuvenergia arendajad ja kohalikud omavalitsused.
Recap
Eesti õigusruum seisab silmitsi süsteemse survega: kohtute aeglustumine vähendab nende rolli ärivaidluste lahendamisel, samal ajal kui regulaatorite jõulisemad sammud andmekaitse ja konkurentsi vallas suurendavad ettevõtete riske. See vastuolu sunnib ärisid otsima alternatiivseid lahendusi, nagu arbitraaž, ning peegeldab laiemat nihet, kus riigi vastu algatatud hagide arvu kasv viitab kasvavale nõudlusele vastutuse järele.