Jaanuari ilmaparadoks: rekordkülm ja -kuivus tõid Eestis kaasa üleujutused
Eesti elas üle viimase 25 aasta ühe külmima jaanuari, kus keskmine temperatuur langes -7,8°C-ni ja sademeid oli erakordselt vähe, kuid paks lumi ning jääummikud põhjustasid samal ajal Põltsamaal ja Kuningakülas üleujutusi.
- —Jaanuar oli Eestis pikaajalisest keskmisest oluliselt külmem, keskmise temperatuuriga -7,8°C, mis teeb sellest ühe külmima aasta alguse viimase 25 aasta jooksul.
- —Vaatamata külmale püsis maapind paksu isoleeriva lumekihi tõttu külmumata, kuigi jääummikud põhjustasid lokaalseid üleujutusi Põltsamaal ja Kuningakülas, eriti Narva jõel.
- —Sademeid oli erakordselt vähe, registreeriti vaid 15 mm, mis on ligi sajandi vaatluste reas viies kuivem jaanuar.
- —Vastupidiselt oli jaanuar ebatavaliselt päikesepaisteline, Eestis keskmiselt 44 tundi päikest, mis ületas normi 11 tunniga ja oli alates 1961. aastast kümnes päikesepaistelisem.
- —Veebruari prognoosi kohaselt on oodata keskmisest külmemat ilma, esimesel poolel normist vähem sademeid, millele järgneb teisel poolel rohkem lund ja normilähedane sademete hulk.
Recap
Jaanuari ilm Eestis oli vastuoluline anomaalia: haruldane kombinatsioon tugevast pakasest, minimaalsest sademete hulgast ja rohkest päikesepaistest. Kuigi külm oli intensiivne, takistas paks lumekiht maapinna külmumist, kuid samal ajal põhjustasid jääummikud jõgedel lokaalseid, kuid tõsiseid üleujutusi. See muster rõhutab talviste ilmastikunähtuste mitmetahulist mõju, kus üks ekstreemsus ei välista teist ning kuiv ja külm periood võib siiski kaasa tuua veega seotud kriise. Veebruari prognoos viitab pikaleveninud talvele, mis võib süvendada mõju energiatarbimisele ja infrastruktuurile.