Eesti elektritarbimise rekord toob tarbijatele uue võrgustabiilsuse tasu
Eesti elektritarbimine purustas teist päeva järjest rekordi, ulatudes 1723 megavatini, mis sunnib süsteemihaldur Eleringi katma võrgu stabiilsuse tagamise kulusid alates 2026. aastast otse tarbijatelt ja tootjatelt kogutava tasakaalustamistasuga.
- —Eesti elektritarbimine saavutas 5. veebruari 2026 hommikul uue rekordi – 1723 megavatti (MW), ületades vaid päev varem püstitatud eelmise rekordi.
- —Süsteemihaldur Elering teatas, et uus tipp ületas 4. veebruaril 2026 registreeritud 1624 MW suuruse eelmise rekordi ja oli oluliselt suurem kui varasem kõigi aegade tippmark 1599 MW 4. jaanuarist 2024.
- —Elering prognoosib elektrinõudluse jätkuvat kasvu, ennustades 2026. aasta külmaks talveks tippkoormuseks 1741 MW, mis võib 2030. aastaks tõusta 1972 MW-ni ja 2040. aastaks ligi 2800 MW-ni, mis nõuab tootmis- ja ülekandevõimsuste pidevat arendamist.
- —Möödunud aastal ulatusid Eleringi kulud sagedusreservi võimsuse hoidmisele 74 miljoni euroni, mis ületas veidi esialgseid prognoose, kuid oli oodatust madalam tänu möödunud suve äärmuslikele hinnakõikumistele reservvõimsuse turul.
- —2025. aasta veebruaris käivitunud Balti sagedusreservi turul esines märkimisväärne hinnakõikumine, mis ulatus kuni 10 000 euroni megavatt-tunni kohta, kuigi Elering märkis, et suurenenud konkurents ja suurem turuosaliste arv (26 osalejat 80 varaga) aitasid aasta teises pooles hindu stabiliseerida.
- —Alates 2026. aastast katavad tarbijad ja tootjad sagedusreservi hoidmise kulud tasakaalustamistasu kaudu, kusjuures Elering kasutab ka võrgu ülekoormustasusid, kui aastased kulud ületavad 60 miljonit eurot.
Recap
Rekordiline elektritarbimine ei ole pelgalt ilmastikunähtus, vaid stressitest Eesti uuele, Venemaast sõltumatule energiaarhitektuurile. Tarbijatele kehtestatud uus tasu on otsene rahaline tagajärg energiaiseseisvuse saavutamisele, mis nihutab võrgu stabiilsuse kulud riigilt eraisikute ja ettevõtete õlule. Sagedusreservi turu esialgne volatiilsus paljastab uue süsteemi hapruse, samas kui pikaajalised nõudluse prognoosid on selge hoiatus: ilma viivitamatute ja massiivsete investeeringuteta on Eesti energiajulgeolek kaalul.