Võrgurike paljastas Eesti energiasüsteemi uued ohud pärast Venemaast eraldumist
Eesti elektrivõrku tabas 20. jaanuaril ulatuslik rike, kui nõuetele mittevastav seade lülitas samaaegselt välja EstLink 1 ja EstLink 2 ühendused, põhjustades 1000-megavatise tootmisvõimsuse hetkelise kao ja tuues esile tõsised riskid riigi varustuskindlusele.
- —Eesti energiaturg kogeb märkimisväärset volatiilsust, mida iseloomustavad rekordkõrged elektrihinnad ja väljakutsed võrgu stabiilsuse säilitamisel, mis on suuresti tingitud taastuvate energiaallikate kiirest kasvust ja olemasoleva võrguinfrastruktuuri piirangutest.
- —Hiljutine intsident 20. jaanuaril, kus EstLink 1 ja EstLink 2 samaaegselt lahti ühendusid, oli põhjustatud Eesti põhivõrku ühendatud nõuetele mittevastavast seadmest, mis tõi esile inverteripõhiste seadmetega seotud riskid süsteemis, mis on hiljuti Venemaa võrgust lahti ühendatud.
- —Eksperdid ja ametnikud osutavad mitme teguri kombinatsioonile, sealhulgas külm ilm, mis suurendab nõudlust, piiratud ühendused Põhja-Euroopaga ja taastuvate energiaallikate katkendlik iseloom, mis aitavad kaasa hinnatõusudele ja tarnepuudujääkidele.
- —Uuritavate ja rakendatavate lahenduste hulka kuuluvad energiasalvestussüsteemid (akud), arukas energiajuhtimine, osalemine sagedusreservi turgudel ning pikaajalised investeeringud uutesse tootmisvõimsustesse, eriti tuuleenergiasse, ja parematesse võrguühendustesse.
Recap
EstLinki rike ei olnud juhuslik tehniline viga, vaid sümptom Eesti energiasüsteemi süvenevast haavatavusest. Venemaa võrgust lahtiühendamine on loonud uued stabiilsusriskid, mida võimendab taastuvenergia kiire, kuid ebapiisavalt reguleeritud kasv. Ilma märkimisväärsete investeeringuteta võrguuuendustesse, salvestusvõimalustesse ja uutesse stabiilsetesse tootmisvõimsustesse jäävad rekordkõrged hinnad ja elektrikatkestuste oht püsivaks osaks Eesti majandusmaastikust.