Uuring: Enamik eestlasi liigub, kuid vähesed teevad seda piisavalt
Värske uuring näitab, et kuigi 84% Eesti elanikkonnast tegeleb regulaarselt liikumisega, ei täida enam kui pooled neist Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud miinimumkoormust, viidates püsivatele takistustele nagu väsimus ja ajapuudus.
- —Hiljutine uuring näitab, et 84% Eesti elanikkonnast tegeleb mingis vormis füüsilise tegevusega, mis on 5% rohkem kui eelmisel aastal, kuid ainult 46% täidab Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud iganädalasi miinimumjuhiseid.
- —Kuigi kõndimine on endiselt kõige populaarsem tegevus, on märgata suundumust iseseisvale treeningule: 2025. aastal treenis 62% vastanutest iseseisvalt, võrreldes 58%-ga 2024. aastal.
- —Hoolimata suurenenud osalusest soovib märkimisväärne osa elanikkonnast (62%) olla aktiivsem, tuues peamiste takistustena välja väsimuse, motivatsioonipuuduse ja ajapiirangud.
- —Tehnoloogilised abivahendid on muutumas levinumaks: 58% kasutab aktiivsusmonitore ja 7% tehisintellektil põhinevaid rakendusi.
- —Juurdepääs kohalikele treeningvõimalustele on paranenud: 57% elanikest on ühe kilomeetri raadiuses kodu lähedal kõndimis- või jalgrattatee ning 68% viie kilomeetri raadiuses spordihall, jõusaal või ujula.
Recap
Eesti liikumisharjumuste uuring näitab pealtnäha positiivset trendi, kuid tegelikkuses varjab see sügavamat rahvatervise probleemi: aktiivsuse kasv ei tähenda paremat tervist. Lõhe kavatsuste ja tegeliku WHO normide täitmise vahel viitab sellele, et takistused – väsimus ja ajapuudus – on süsteemsed, mitte pelgalt individuaalse tahtejõu küsimus. Üksinda treenimise ja tehnoloogia kasutamise kasv võib pakkuda paindlikkust, kuid ei pruugi tagada piisavat intensiivsust ega järjepidevust, mis on vajalik tegelike tervisehüvede saavutamiseks.