Haridusreformi kaos: SAIS3 viibimine ja kiirustatud õppekavad tekitavad segadust
Eesti koolid ja omavalitsused seisavad silmitsi märkimisväärse segadusega, kuna uue sisseastumissüsteemi SAIS3 ebaõnnestumine sunnib põhikoolilõpetajaid kasutama vanu platvorme ning samal ajal kiirustatakse läbi uusi, sadade lehekülgede pikkuseid kutsehariduse õppekavasid.
- —Eesti Haridus- ja Teadusministeerium teatas, et põhikoolilõpetajad kasutavad sel kevadel keskhariduse taotlemiseks vanemat SAIS2 sisseastumisplatvormi või muid koolide valitud süsteeme, kuna uus SAIS3 süsteem ei ole valmis.
- —SAIS3, mis pidi olema ühtne üleriigiline sisseastumissüsteem, kasutuselevõtu viibimine on toonud kaasa asjatu ettevalmistustöö üldhariduskoolidele, kes polnud SAIS2 kasutanud.
- —Ka kutsekoolid seisavad silmitsi väljakutsetega riiklike õppekavade hilise heakskiitmise tõttu, kusjuures mõnede programmide rakendusjuhendid ületavad 500 lehekülge, jättes koolidele vähe aega oma programmide ettevalmistamiseks.
- —Uus ettevalmistusaasta õpilastele, keda tavaprogrammidesse vastu ei võeta, on tekitanud debati, kus mõned haridustöötajad usuvad, et see lisab survet ja mõjutab negatiivselt noorte vaimset tervist, samas kui kohalikud omavalitsused väljendavad muret suurenenud töökoormuse ja ebapiisavate ressursside pärast.
- —Haridus- ja Teadusministeeriumi eesmärk on käivitada täielikult töökindel SAIS3 platvorm 2026. aasta septembriks, väites, et see lihtsustab sisseastumisprotsessi, koondades kõik taotlusvõimalused ühele platvormile.
Recap
SAIS3 käivitamise ebaõnnestumine ei ole pelgalt tehniline viivitus, vaid paljastab süsteemsed puudujäägid ministeeriumi projektijuhtimises. See õõnestab usaldust riigi digivõimekuse vastu, tekitab õpilastele ja koolidele tarbetut stressi ning veeretab reformi rakendamise koormuse ilma lisarahastuseta kohalike omavalitsuste õlule. Lõhe poliitiliste ambitsioonide ja tegeliku teostusvõime vahel on ilmne.