Jaanuari külm kasvatas Eesti korteriühistute küttearveid kuni 45%
Eesti elanikud seisavad silmitsi jaanuarikuu märkimisväärselt suuremate kommunaalkuludega, mis on tingitud keskmisest ligi kuus kraadi külmemast ilmast, mis kasvatas soojatarbimist ligikaudu 50 protsenti.
- —Eesti elanikud seisavad jaanuaris silmitsi märkimisväärselt suurenenud küttekuludega, mõned korteriühistud teatavad kuni 45% suurematest arvetest võrreldes detsembriga.
- —Suured kaugkütteettevõtted, sealhulgas Gren ja Utilitas, põhjendavad kulude kasvu oluliselt külmema jaanuariga võrreldes kümne aasta keskmisega, mis tõi kaasa suurenenud soojatarbimise.
- —Jaanuari keskmine temperatuur oli -9,2 kraadi Celsiuse järgi, mis on järsk langus võrreldes kümne aasta keskmise -3,3 kraadiga, tulemuseks oli ligikaudu 50% suurem soojuse müügimaht.
- —Kuigi energiaettevõtete hinnad püsisid stabiilsena, on suurenenud tarbimine toonud kaasa suuremad koguarved, kusjuures mõnede elanike jaoks moodustavad küttekulud üle poole nende kogu kommunaalkuludest.
Recap
Jaanuari küttearvete šokk ei ole tingitud turuhindade kõikumisest, vaid paljastab Eesti elamufondi süsteemse haavatavuse ilmastiku äärmustele. Stabiilsete energiahindade juures näitab tarbimisel põhinev kulude hüpe, et peamine finantsriski maandamise vahend ei ole energiapoliitika, vaid hoonete energiatõhususse investeerimine. See olukord toob esile otsese seose kliimamuutlikkuse ja leibkondade majandusliku stabiilsuse vahel.