Society
AI
Eesti hoolekandesüsteem surve all: uusi peresid napib, asenduskodud täituvad
Lapsendamiste arv Eestis vähenes 2025. aastal ning uute hooldusperedesse paigutati ligi veerandi võrra vähem lapsi kui aasta varem, samal ajal kui asutushooldusel viibivate laste koguarv kasvas 725-ni, mis sunnib riiki uurima murettekitava trendi põhjuseid.
- —2025. aastal vähenes Eestis võrreldes eelmise aastaga nii lapsendamiste kui ka uute hooldusperedesse paigutamiste arv, samal ajal kui asendus- ja perekodudes elavate laste arv kasvas.
- —Uute hooldusperedesse paigutamiste arv langes ligi veerandi võrra, 47-lt 2024. aastal 36-le 2025. aastal, kusjuures enamik neist uutest paigutustest hõlmas alla viieaastaseid lapsi.
- —Ka lapsendamised vähenesid, 2025. aastal lapsendati 27 last, võrreldes täpsustamata arvuga 2024. aastal, ning uute lapsendamisavalduste arv langes 23-lt 17-le.
- —Asendus- või perekodudes elavate laste arv tõusis 2025. aasta lõpuks 725-ni, võrreldes 714-ga aasta varem, kusjuures ligikaudu 70% neist lastest olid üle 12-aastased.
- —Huvi hooldusvanemluse ja lapsendamise vastu näib raugevat, mida tõendab uute hoolduspere avalduste (30 aastal 2025 vs 37 aastal 2024) ja lapsendamisavalduste (17 aastal 2025 vs 23 aastal 2024) arvu langus.
- —Sotsiaalkindlustusamet (SKA) kavatseb 2026. aastal uurida avalikkuse hoiakuid, et mõista tegureid, mis mõjutavad otsuseid hakata hoolduspereks või lapsendada, viidates võimalike mõjutajatena globaalsetele pingetele ja ühiskondlikele hoiakutele.
Recap
Eesti laste hoolekandesüsteem seisab silmitsi kasvava lõhega abivajavate laste arvu ja saadaolevate perede vahel. Statistiline langus lapsendamistes ja hooldusperedesse paigutamistes ei ole pelgalt number, vaid signaal süsteemsest pingest, mis on tõenäoliselt tingitud laiematest majanduslikest ja sotsiaalsetest survetest. Sotsiaalkindlustusameti plaanitav uuring on ametlik kinnitus, et probleem on muutunud piisavalt teravaks, et nõuda põhjuste väljaselgitamist ja strateegilist sekkumist.