Politics
AI
Keskerakonna kants ja otsevalimiste surve pingestavad presidendimängu
Sotsioloog Aivar Voogi andmetel on Keskerakond koondanud 72% mitte-eestlastest valijate toetuse, luues tugeva poliitilise bloki, mis muudab 2026. aasta sügisel toimuvad presidendivalimised ja sellele järgnevad Riigikogu valimised eriti ettearvamatuks, samal ajal kui avalik algatus otsevalimiste kehtestamiseks kogub hoogu.
- —Sotsioloog Aivar Voog teatab, et mitte-eesti valijad, peamiselt venekeelsed, on taas moodustanud homogeense bloki, mis toetab Keskerakonda, kusjuures toetus selles demograafilises rühmas ulatub 72%-ni.
- —Keskerakonna strateegia, mis püüab kõnetada nii eesti- kui ka venekeelseid valijaid, on esile tõstetud kui peamine tegur selle stabiilses toetusbaasis, mis on hinnanguliselt umbes 20% kogu elanikkonnast.
- —Arutelud eelseisvate presidendivalimiste üle 2026. aasta sügisel rõhutavad vajadust liberaalsete erakondade koostööks, et tagada oma kandidaadile Riigikogus kahekolmandikuline häälteenamus.
- —On algatatud avalik algatus Eesti põhiseaduse muutmiseks, et võimaldada presidendi otsevalimisi, kusjuures Keskerakonna noortekogu toetab kodanike poolt otse valitud presidenti.
- —Analüüs viitab sellele, et presidendivalimiste ajastus, vaid kuus kuud enne 2027. aasta Riigikogu valimisi, suurendab erakondade kiusatust kasutada presidendi toetust, mis võib viia poliitilise kaoseni.
Recap
Keskerakonna võime kindlustada venekeelsete valijate peaaegu monoliitne toetus annab neile stabiilse poliitilise vundamendi. Eelseisvad presidendivalimised ei ole seega pelgalt riigipea valimine, vaid strateegiline manööver enne 2027. aasta Riigikogu valimisi, kusjuures algatus presidendi otsevalimisteks on katse muuta mängureegleid ja võimendada rahva madalat usaldust parlamendi vastu.