Ida-Virumaa kutseharidusreform: eesti keele oskus muutub vältimatuks
Ida-Viru Kutsehariduskeskuse juht Hendrik Agur on käivitanud radikaalsed reformid, mis muudavad venekeelsed erialad tasuliseks ja suunavad ligi 500 puuduliku eesti keele oskusega õpilast intensiivkursustele, et lahendada piirkonna süsteemseid tööturu probleeme.
- —Ida-Viru Kutsehariduskeskuse juht Hendrik Agur on algatanud olulisi reforme, sealhulgas venekeelsete kutseõppekavade muutmine tasuliseks ja ebapiisava eesti keele oskusega õpilaste suunamine keelekursustele.
- —Umbes 65% keskuse esimese ja teise kursuse õpilastest ei omanud nõutavat B1-taseme eesti keele oskust, mistõttu suunati ligikaudu 500 õpilast intensiivsesse keeleõppesse, mille kiitis heaks Haridus- ja Teadusministeerium.
- —Agur kohtus kohalike ettevõtetega, et viia koolitus vastavusse arenevate tööstusvajadustega, rõhutades dialoogi tähtsust ja regulaarse kontakti loomist ettevõtetega.
- —Reformide eesmärk on lahendada Ida-Viru maakonna kriitilisi demograafilisi ja tööjõuprobleeme, kus keeleoskus on tulevase tööhõive ja piirkondliku stabiilsuse võtmetegur.
- —Kutseharidussüsteem on seadmete ja programmide osas moderniseerunud, kuid avalik arvamus pole sellega kaasas käinud; arendamisel on ka uued loome- ja kultuurivaldkonnad.
Recap
Ida-Viru Kutsehariduskeskuse reformid on jõuline katse murda piirkonna majandusliku ja keelelise isolatsiooni nõiaring. Muutes venekeelse õppe tasuliseks ja seades eesti keele oskuse hariduse eelduseks, sunnitakse esile strateegiline nihe, mis seab pikaajalise majandusliku integratsiooni kõrgemale lühiajalisest sotsiaalsest mugavusest. See on kõrgete panustega poliitiline samm, mis testib nii kohaliku kogukonna kohanemisvõimet kui ka riigi suutlikkust lahendada sügavalt juurdunud regionaalseid probleeme.