Politics
AI
Küsitlus paljastab Eestis sügava lõhe Ukraina rahutingimuste osas
Välisministeeriumi tellitud uuring näitab, et kuigi enamik Eesti elanikke on Ukraina territoriaalsete järeleandmiste vastu, toetab seda ideed 40% venekeelsetest vastajatest, paljastades terava erimeelsuse riigi kahe suurima kogukonna vahel.
- —Eesti Välisministeeriumi tellitud uuring toob esile olulised erinevused eestlaste ja venekeelsete elanike vaadetes Ukraina sõja ja võimalike rahuläbirääkimiste osas, eriti mis puudutab territoriaalseid järeleandmisi.
- —Kuigi enamik vastanutest (55%) usub, et Ukraina ei tohiks Venemaale mingeid järeleandmisi teha, on 82% eestlastest vastu Ukraina praegu Venemaa kontrolli all olevate alade loovutamisele, samas kui 40% venekeelsetest vastanutest toetab selliseid järeleandmisi.
- —Toetus Ukraina ELi ja NATO liikmelisusele on vastavalt 59% ja 51%, kusjuures 42% vastanutest kiidab heaks idee saata Eesti väed Ukrainasse pärast sõja lõppu.
- —Eesti välispoliitiliste prioriteetide osas on kõige olulisemaks peetud võrdselt NATO kollektiivkaitse tugevdamist ja Eesti ettevõtetele välismaal võimaluste loomist (mõlemad 34%), millele järgneb piirkondlik koostöö Põhja- ja Baltimaadega (31%).
- —Avalik arvamus rahvusvahelise koostöö põhimõtete osas on jagunenud: 38% eelistab põhiväärtusi ja on vastu koostööle autoritaarsete režiimidega, samas kui võrdne osa (38%) on valmis majanduskasvu nimel koostööd tegema kõigi riikidega, kui julgeolek ei ole ohus.
- —Uuring näitas ka, et 62% vastanutest usub, et sidemete tugevdamine välismaal elavate eestlastega aitab kaasa Eesti julgeolekule, rahvusvahelisele mainele ja majandusarengule.
Recap
Uuringu tulemused ei peegelda pelgalt arvamuste lahknevust, vaid osutavad potentsiaalsele ühiskondlikule pingekohale NATO eesliinil asuvas riigis. Erinevad arusaamad Ukraina territoriaalsest terviklikkusest eestlaste ja venekeelsete kogukondade vahel seavad väljakutse Eesti valitsuse võimele säilitada ühtset ja otsustavat välispoliitilist joont. See sisemine dünaamika on kriitilise tähtsusega tegur, mis mõjutab Eesti rolli rahvusvahelisel areenil.