Energy
AI
Jaanuari rekordiline elektrihind süütab debati põlevkivi tuleviku üle
Erakordselt külm jaanuar kergitas Eesti keskmise elektrihinna 15,4 sendini kilovatt-tunnist, mis on 68% tõus võrreldes eelmise aastaga, paljastades turu haavatavuse ja ebapiisava taastuvenergia tootmise tipptundidel.
- —Eesti keskmine elektrihind jaanuaris saavutas rekordilise 15,4 senti kilovatt-tunnist, mis on 68% tõus võrreldes eelmise aastaga, tingituna erakordsest külmast, suurest nõudlusest ja ebapiisavast taskukohase taastuvenergia tootmisest.
- —Ebatavaliselt külm jaanuar, üks külmemaid viimase 25 aasta jooksul, tõi kaasa ligi 20% elektrinõudluse kasvu võrreldes detsembriga, koormates Balti piirkonna varustusvõimsust.
- —Regionaalsed tegurid, sealhulgas vähenenud hüdroenergia toodang Lätis ning probleemid tuuleturbiinide jäätumise ja ebapiisava tuulega Soomes, aitasid kaasa kõrgematele impordikuludele ja üldisele hinnatõusule.
- —Tõhusamate Eesti põlevkivielektrijaamade hooldus tingis vajaduse tugineda kallimatele gaasi- ja vanematele põlevkiviplokkidele, mis hindu veelgi kergitas.
- —Tarbijatel soovitatakse kas fikseerida oma elektrihinnad või aktiivselt juhtida tarbimist, et leevendada muutlike ja kõrgete turuhindade mõju.
Recap
Jaanuari hinnarekord ei olnud pelgalt ilmastikunähtus, vaid süsteemne stressitest, mis paljastas Eesti energiapoliitika praod. See tõi esile põhimõttelise konflikti taastuvenergiale ülemineku ambitsioonide ja tegeliku vajaduse vahel tagada stabiilne, juhitav elektritootmine talviste tiputarbimiste ajal. Sõltuvus kallist impordist ja fossiilkütustest näitab, et praegune taristu ei suuda veel tagada energiajulgeolekut äärmuslikes tingimustes.