Tootmisvõimsuse puudus ajas Eesti elektrihinna rekordtasemele
Külm ilm, tuulevaikus ja oluliste elektrijaamade tootmispiirangud viisid 26. jaanuaril Eesti elektrihinna aasta uude tippu, 505 euroni megavatt-tunnist, paljastades riigi süveneva tootmisdefitsiidi ja sõltuvuse impordist.
- —Eesti elektrihind saavutas 26. jaanuaril 2026 aasta uue tippmargi 505 eurot megavatt-tunnist, mille põhjustasid külm ilm, suur tarbimine ja tuulevaikus.
- —Tootmisvõimsuse piirangud, sealhulgas Auvere elektrijaama tööst väljas olemine ja Eesti elektrijaama kaheksanda ploki vähendatud toodang, süvendavad hinnatõusu.
- —Kuigi töökorras võimsused on olemas, ei kasutata vanemaid ja vähem tõhusaid põlevkivielektrijaamu täisvõimsusel kõrgete kütusekulude ja turu volatiilsuse tõttu, mis muidu aitaksid hindu alandada.
- —Eesti elektritarbimine 2025. aastal oli 8,3 teravatt-tundi, millest kodumaine toodang kattis vaid 63%, tulemuseks oli 3 teravatt-tunnine puudujääk, mis rõhutab kasvavat sõltuvust impordist.
- —Kõrgete elektrihindade püsimist oodatakse nädala lõpuni, potentsiaalne langus on prognoositav, kui tuuleolud neljapäevaks paranevad.
Recap
Praegune rekordiline elektrihind ei ole pelgalt ajutine ilmastikust tingitud anomaalia, vaid sümptom Eesti energiajulgeoleku strateegilisest haavatavusest. See paljastab süveneva lõhe riigisisese juhitava tootmisvõimsuse ja kasvava tarbimise vahel, mis sunnib Eestit sõltuma volatiilsest impordist. Olukord toob esile kiireloomulise vajaduse investeerida uutesse juhitavatesse tootmisvõimsustesse, et maandada majanduslikke ja geopoliitilisi riske.