Elektrijaamade rikked ja pakane kergitasid elektrihinna jaanuaris rekordkõrgele
Eesti elektritarbijaid tabas jaanuaris rekordiline hinnatõus, kus keskmine megavatt-tunni hind ületas 154 euro piiri, peamiselt Auvere elektrijaama pikaajalise rikke ja suurenenud nõudluse tõttu.
- —Eesti registreeris jaanuaris oma kõrgeima kuu keskmise elektrihinna, mis ületas 154 eurot megavatt-tunnist (MWh). Selle põhjustasid mitmed tegurid, sealhulgas elektrijaamade rikked, külmast ilmast tingitud suur nõudlus ja vähene tuuleenergia toodang.
- —Eesti suured elektrijaamad, sealhulgas Auvere elektrijaam ja üks Eesti elektrijaama katel, olid remondi tõttu märkimisväärse osa ajast tööst väljas, mis vähendas olemasolevat tootmisvõimsust.
- —Kõrged elektrihinnad Eestis peegeldusid ka naaberriikides Lätis ja Leedus, kus keskmised hinnad olid sarnased, samas kui Soomes olid hinnad madalamad, ehkki siiski kõrged.
- —Eestis jõudsid konkreetsed päevahinnad oluliselt kõrgemate tippu, ühel jaanuari lõpu päeval oli keskmine hind 248,29 eurot MWh kohta ja tunnihindade tipp ületas 350 eurot MWh kohta.
- —Jaanuari keskmine elektrihind oli oluliselt kõrgem kui eelmisel aastal, mil Eesti keskmine hind 2025. aasta jaanuaris oli 92,02 eurot MWh kohta.
Recap
Jaanuari rekordkõrge elektrihind ei olnud juhuslik turukõikumine, vaid süsteemse haavatavuse ilming. Kriitiliste elektrijaamade samaaegsed rikked, mis langesid kokku kõrge nõudluse ja vähese tuuleenergia perioodiga, paljastasid Eesti energiavarustuse hapruse. See sündmuste ahel demonstreerib, kuidas piiratud tootmisvõimsused ja sõltuvus ilmastikutingimustest võivad tekitada tõsise majandusliku šoki, mis kandub koheselt üle kogu Baltikumi piirkonda.