Tallinna Sadama saaga lõpp: riik maksab süüdistatavatele ligi miljon eurot
Riigikohus keeldus arutamast Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi kaebusi, muutes lõplikuks alama astme kohtu otsuse, mis lõpetas kümme aastat kestnud protsessi aegumise tõttu ja mõistis riigilt süüdistatavate kasuks välja üle 930 000 euro õigusabikulude katteks.
- —Eesti Riigikohus keeldus arutamast Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi apellatsioone, jättes seega jõusse alama astme kohtu otsuse, mis tühistas süüdistused aegumise tõttu ja kohustas riiki maksma ligi miljon eurot hüvitist.
- —Ringkonnakohus oli varem otsustanud, et süüdistatavad, sealhulgas Tallinna Sadama endised juhid Ain Kaljurand ja Allan Kiil, ei olnud süüdistustega seotud tegevuses ametiisikud ning väidetavad kuriteod, peamiselt altkäemaksu võtmine, kuuluvad erasektori korruptsiooniseaduste alla.
- —Esimese astme kohus oli leidnud, et erasektori altkäemaksu kuriteod olid teise astme kuriteod, mis olid aegunud, mis viis mitme isiku süüdistuste tühistamiseni, samas kui teised mõisteti ebapiisavate tõendite tõttu õigeks.
- —Juhtum hõlmas süüdistusi altkäemaksu võtmises ja rahapesus, mis olid seotud sadamaettevõtte endiste juhtide ja nende tehingutega laevatehastega parvlaevade ehitamiseks, sealhulgas skeemiga lepinguhindade kunstlikuks tõstmiseks.
- —Kohus otsustas ka, et Ain Kaljuranna ja Toivo Prommi vastu esitatud rahapesusüüdistused ei olnud põhjendatud, jättes jõusse nende õigeksmõistmise nendes süüdistustes.
Recap
Tallinna Sadama juhtumi lõpplahendus ei ole niivõrd süü või süütuse küsimus, kuivõrd näide kohtusüsteemi venimisest, kus menetluslikud tähtajad saavad määravaks. Riigi suutmatus viia lõpule kõrgetasemelist korruptsiooniasja ja sellele järgnenud märkimisväärne rahaline hüvitis süüdistatavatele seab kahtluse alla õiguskaitseorganite tõhususe ning võib luua pretsedendi sarnaste majanduskuritegude menetlemisel tulevikus.