SHORTL.EE
HomeNewsAboutFAQContact
Get daily Estonia news in your inbox
Launching newsletter soon. Subscribe and be first to know.
©dkorobtsov
Summarise shortl.ee
Powered by ultimate.news
SHORTL.EE
AvalehtUudisedProjektistKKKKontakt
Päevauudised postkasti
Uudiskiri tuleb peagi. Telli ja saa esimesena teada.
©dkorobtsov
Summarise shortl.ee
Powered by ultimate.news
Back
Law
AI

Tallinna Sadama saaga lõpp: riik maksab süüdistatavatele ligi miljon eurot

Riigikohus keeldus arutamast Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi kaebusi, muutes lõplikuks alama astme kohtu otsuse, mis lõpetas kümme aastat kestnud protsessi aegumise tõttu ja mõistis riigilt süüdistatavate kasuks välja üle 930 000 euro õigusabikulude katteks.

By shortl.eeMonday, February 2, 20262 min readEstonia
  • —Eesti Riigikohus keeldus arutamast Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi apellatsioone, jättes seega jõusse alama astme kohtu otsuse, mis tühistas süüdistused aegumise tõttu ja kohustas riiki maksma ligi miljon eurot hüvitist.
  • —Ringkonnakohus oli varem otsustanud, et süüdistatavad, sealhulgas Tallinna Sadama endised juhid Ain Kaljurand ja Allan Kiil, ei olnud süüdistustega seotud tegevuses ametiisikud ning väidetavad kuriteod, peamiselt altkäemaksu võtmine, kuuluvad erasektori korruptsiooniseaduste alla.
  • —Esimese astme kohus oli leidnud, et erasektori altkäemaksu kuriteod olid teise astme kuriteod, mis olid aegunud, mis viis mitme isiku süüdistuste tühistamiseni, samas kui teised mõisteti ebapiisavate tõendite tõttu õigeks.
  • —Juhtum hõlmas süüdistusi altkäemaksu võtmises ja rahapesus, mis olid seotud sadamaettevõtte endiste juhtide ja nende tehingutega laevatehastega parvlaevade ehitamiseks, sealhulgas skeemiga lepinguhindade kunstlikuks tõstmiseks.
  • —Kohus otsustas ka, et Ain Kaljuranna ja Toivo Prommi vastu esitatud rahapesusüüdistused ei olnud põhjendatud, jättes jõusse nende õigeksmõistmise nendes süüdistustes.

Recap

Tallinna Sadama juhtumi lõpplahendus ei ole niivõrd süü või süütuse küsimus, kuivõrd näide kohtusüsteemi venimisest, kus menetluslikud tähtajad saavad määravaks. Riigi suutmatus viia lõpule kõrgetasemelist korruptsiooniasja ja sellele järgnenud märkimisväärne rahaline hüvitis süüdistatavatele seab kahtluse alla õiguskaitseorganite tõhususe ning võib luua pretsedendi sarnaste majanduskuritegude menetlemisel tulevikus.

Tallinna SadamkorruptsioonRiigikohuskohtuprotsessõigusemõistmineaegumine

Articles

3
Delovye Vedomosti
Окончательное решение: срок давности дела Tallinna Sadam истекFeb 2
Äripäev
Riigikohus tunnistas Tallinna Sadama juhtide süüasja lõplikult aegunuksFeb 2
Postimees
Ongi kõik: riigikohus ei võtnud menetlusse 11 kaebust Tallinna sadama kriminaalasjasFeb 2
Back
Law
AI

Tallinna Sadama saaga lõpp: riik maksab süüdistatavatele ligi miljon eurot

Riigikohus keeldus arutamast Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi kaebusi, muutes lõplikuks alama astme kohtu otsuse, mis lõpetas kümme aastat kestnud protsessi aegumise tõttu ja mõistis riigilt süüdistatavate kasuks välja üle 930 000 euro õigusabikulude katteks.

By shortl.eeMonday, February 2, 20262 min readEstonia
  • —Eesti Riigikohus keeldus arutamast Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi apellatsioone, jättes seega jõusse alama astme kohtu otsuse, mis tühistas süüdistused aegumise tõttu ja kohustas riiki maksma ligi miljon eurot hüvitist.
  • —Ringkonnakohus oli varem otsustanud, et süüdistatavad, sealhulgas Tallinna Sadama endised juhid Ain Kaljurand ja Allan Kiil, ei olnud süüdistustega seotud tegevuses ametiisikud ning väidetavad kuriteod, peamiselt altkäemaksu võtmine, kuuluvad erasektori korruptsiooniseaduste alla.
  • —Esimese astme kohus oli leidnud, et erasektori altkäemaksu kuriteod olid teise astme kuriteod, mis olid aegunud, mis viis mitme isiku süüdistuste tühistamiseni, samas kui teised mõisteti ebapiisavate tõendite tõttu õigeks.
  • —Juhtum hõlmas süüdistusi altkäemaksu võtmises ja rahapesus, mis olid seotud sadamaettevõtte endiste juhtide ja nende tehingutega laevatehastega parvlaevade ehitamiseks, sealhulgas skeemiga lepinguhindade kunstlikuks tõstmiseks.
  • —Kohus otsustas ka, et Ain Kaljuranna ja Toivo Prommi vastu esitatud rahapesusüüdistused ei olnud põhjendatud, jättes jõusse nende õigeksmõistmise nendes süüdistustes.

Recap

Tallinna Sadama juhtumi lõpplahendus ei ole niivõrd süü või süütuse küsimus, kuivõrd näide kohtusüsteemi venimisest, kus menetluslikud tähtajad saavad määravaks. Riigi suutmatus viia lõpule kõrgetasemelist korruptsiooniasja ja sellele järgnenud märkimisväärne rahaline hüvitis süüdistatavatele seab kahtluse alla õiguskaitseorganite tõhususe ning võib luua pretsedendi sarnaste majanduskuritegude menetlemisel tulevikus.

Tallinna SadamkorruptsioonRiigikohuskohtuprotsessõigusemõistmineaegumine

Articles

3
Delovye Vedomosti
Окончательное решение: срок давности дела Tallinna Sadam истекFeb 2
Äripäev
Riigikohus tunnistas Tallinna Sadama juhtide süüasja lõplikult aegunuksFeb 2
Postimees
Ongi kõik: riigikohus ei võtnud menetlusse 11 kaebust Tallinna sadama kriminaalasjasFeb 2
Tagasi
Õigus
AI

Tallinna Sadama saaga lõpp: riik maksab süüdistatavatele ligi miljon eurot

Riigikohus keeldus arutamast Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi kaebusi, muutes lõplikuks alama astme kohtu otsuse, mis lõpetas kümme aastat kestnud protsessi aegumise tõttu ja mõistis riigilt süüdistatavate kasuks välja üle 930 000 euro õigusabikulude katteks.

By shortl.eeesmaspäev, 2. veebruar 20262 min lugemistEstonia
  • —Eesti Riigikohus keeldus arutamast Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi apellatsioone, jättes seega jõusse alama astme kohtu otsuse, mis tühistas süüdistused aegumise tõttu ja kohustas riiki maksma ligi miljon eurot hüvitist.
  • —Ringkonnakohus oli varem otsustanud, et süüdistatavad, sealhulgas Tallinna Sadama endised juhid Ain Kaljurand ja Allan Kiil, ei olnud süüdistustega seotud tegevuses ametiisikud ning väidetavad kuriteod, peamiselt altkäemaksu võtmine, kuuluvad erasektori korruptsiooniseaduste alla.
  • —Esimese astme kohus oli leidnud, et erasektori altkäemaksu kuriteod olid teise astme kuriteod, mis olid aegunud, mis viis mitme isiku süüdistuste tühistamiseni, samas kui teised mõisteti ebapiisavate tõendite tõttu õigeks.
  • —Juhtum hõlmas süüdistusi altkäemaksu võtmises ja rahapesus, mis olid seotud sadamaettevõtte endiste juhtide ja nende tehingutega laevatehastega parvlaevade ehitamiseks, sealhulgas skeemiga lepinguhindade kunstlikuks tõstmiseks.
  • —Kohus otsustas ka, et Ain Kaljuranna ja Toivo Prommi vastu esitatud rahapesusüüdistused ei olnud põhjendatud, jättes jõusse nende õigeksmõistmise nendes süüdistustes.

Kokkuvõte

Tallinna Sadama juhtumi lõpplahendus ei ole niivõrd süü või süütuse küsimus, kuivõrd näide kohtusüsteemi venimisest, kus menetluslikud tähtajad saavad määravaks. Riigi suutmatus viia lõpule kõrgetasemelist korruptsiooniasja ja sellele järgnenud märkimisväärne rahaline hüvitis süüdistatavatele seab kahtluse alla õiguskaitseorganite tõhususe ning võib luua pretsedendi sarnaste majanduskuritegude menetlemisel tulevikus.

Tallinna SadamkorruptsioonRiigikohuskohtuprotsessõigusemõistmineaegumine

Artiklid

3
Delovye Vedomosti
Окончательное решение: срок давности дела Tallinna Sadam истек2. veebr
Äripäev
Riigikohus tunnistas Tallinna Sadama juhtide süüasja lõplikult aegunuks2. veebr
Postimees
Ongi kõik: riigikohus ei võtnud menetlusse 11 kaebust Tallinna sadama kriminaalasjas2. veebr
Tagasi
Õigus
AI

Tallinna Sadama saaga lõpp: riik maksab süüdistatavatele ligi miljon eurot

Riigikohus keeldus arutamast Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi kaebusi, muutes lõplikuks alama astme kohtu otsuse, mis lõpetas kümme aastat kestnud protsessi aegumise tõttu ja mõistis riigilt süüdistatavate kasuks välja üle 930 000 euro õigusabikulude katteks.

By shortl.eeesmaspäev, 2. veebruar 20262 min lugemistEstonia
  • —Eesti Riigikohus keeldus arutamast Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi apellatsioone, jättes seega jõusse alama astme kohtu otsuse, mis tühistas süüdistused aegumise tõttu ja kohustas riiki maksma ligi miljon eurot hüvitist.
  • —Ringkonnakohus oli varem otsustanud, et süüdistatavad, sealhulgas Tallinna Sadama endised juhid Ain Kaljurand ja Allan Kiil, ei olnud süüdistustega seotud tegevuses ametiisikud ning väidetavad kuriteod, peamiselt altkäemaksu võtmine, kuuluvad erasektori korruptsiooniseaduste alla.
  • —Esimese astme kohus oli leidnud, et erasektori altkäemaksu kuriteod olid teise astme kuriteod, mis olid aegunud, mis viis mitme isiku süüdistuste tühistamiseni, samas kui teised mõisteti ebapiisavate tõendite tõttu õigeks.
  • —Juhtum hõlmas süüdistusi altkäemaksu võtmises ja rahapesus, mis olid seotud sadamaettevõtte endiste juhtide ja nende tehingutega laevatehastega parvlaevade ehitamiseks, sealhulgas skeemiga lepinguhindade kunstlikuks tõstmiseks.
  • —Kohus otsustas ka, et Ain Kaljuranna ja Toivo Prommi vastu esitatud rahapesusüüdistused ei olnud põhjendatud, jättes jõusse nende õigeksmõistmise nendes süüdistustes.

Kokkuvõte

Tallinna Sadama juhtumi lõpplahendus ei ole niivõrd süü või süütuse küsimus, kuivõrd näide kohtusüsteemi venimisest, kus menetluslikud tähtajad saavad määravaks. Riigi suutmatus viia lõpule kõrgetasemelist korruptsiooniasja ja sellele järgnenud märkimisväärne rahaline hüvitis süüdistatavatele seab kahtluse alla õiguskaitseorganite tõhususe ning võib luua pretsedendi sarnaste majanduskuritegude menetlemisel tulevikus.

Tallinna SadamkorruptsioonRiigikohuskohtuprotsessõigusemõistmineaegumine

Artiklid

3
Delovye Vedomosti
Окончательное решение: срок давности дела Tallinna Sadam истек2. veebr
Äripäev
Riigikohus tunnistas Tallinna Sadama juhtide süüasja lõplikult aegunuks2. veebr
Postimees
Ongi kõik: riigikohus ei võtnud menetlusse 11 kaebust Tallinna sadama kriminaalasjas2. veebr