Defense
AI
Eesti luure: Venemaa ei ründa NATO-t, kuid kasvatab sõjalist võimekust
Eesti Välisluureameti värske aastaraamatu kohaselt ei ole Venemaal kavatsust järgmise aasta jooksul NATO liikmesriiki rünnata, kuna sõda Ukrainas on ammendanud tema ressursse, kuid Moskva jätkab sihikindlalt oma sõjatööstuse laiendamist ja globaalse korra õõnestamist.
- —Eesti Välisluureameti aastaraamatu hinnangul ei kavatse Venemaa järgmise aasta jooksul alustada sõjalist rünnakut Eesti ega ühegi teise NATO liikmesriigi vastu.
- —Hoolimata märkimisväärsetest kaotustest ja nõukogudeaegsete sõjavarude ammendumisest Ukraina sõja tõttu, on Venemaa juhtkond, eriti Vladimir Putin, endiselt pühendunud Ukraina allutamisele ja säilitab usu Venemaa ainulaadsesse globaalsesse rolli.
- —Raport toob esile, et kuigi sanktsioonid mõjutavad Venemaa majandust, püsivad neis lüngad ning Venemaa püüab aktiivselt kujundada ümber globaalset korda, tehes koostööd "globaalse enamusega" ja mõjutades naaberpiirkondi nagu Moldova ning Balti-Skandinaavia makroregioon.
- —Eestit ja NATO-t kutsutakse üles jätkama investeeringuid kaitsesse, et seista vastu Venemaa jätkuvatele sõjalistele reformidele ja kasvavale sõltuvusele mehitamata süsteemidest, tagades, et Venemaa arvutused jõudude tasakaalu osas jääksid Moskvale ebasoodsaks.
- —Venemaa seisab silmitsi kasvava majandusliku ja sotsiaalse ebastabiilsusega pikaajalise sõja tõttu, kuigi täielikku majanduslikku kokkuvarisemist peetakse ebatõenäoliseks, ning on tõendeid tulevasteks konfliktideks valmistumisest suurenenud laskemoonatootmise kaudu.
Recap
Venemaa sõjaline kurnatus Ukrainas pakub NATO-le ajutist hingetõmbeaega, mitte püsivat rahu. Moskva strateegilised eesmärgid – Ukraina allutamine ja lääne domineerimise murdmine – ei ole muutunud. Samal ajal kui otsese rünnaku oht on madal, jätkab Kreml hübriidoperatsioone ja valmistub tulevasteks konfliktideks, suurendades massiliselt laskemoonatoodangut, mis nõuab NATO-lt pikaajalist ja sihipärast kaitsevõime tugevdamist.