Politics
AI
Kirikuseaduse vaidlus Riigikohtus: julgeolek versus usuvabadus
Eesti president Alar Karis on vaidlustanud Riigikohtus kirikute ja koguduste seaduse muudatused, väites, et need annavad riigile ebaproportsionaalselt laia voli sekkuda usuvabadusse riikliku julgeoleku ettekäändel.
- —Eesti president Alar Karis on pöördunud Riigikohtusse, et vaadata üle kirikute ja koguduste seaduse muudatused, väites, et need on põhiseadusega vastuolus liiga laialdaste tõlgenduste tõttu, mis võivad rikkuda usuvabadust.
- —Valitsus väidab, et muudatused on vajalikud sidemete katkestamiseks välisriikide kirikutega, mis kujutavad endast ohtu riiklikule julgeolekule, rõhutades, et meetmeid rakendatakse ainult konkreetse ohu tuvastamisel.
- —Presidendi kantselei väidab, et praegune sõnastus on liiga ebamäärane, mistõttu on üksikisikutel raske mõista oma kohustusi ja see võib lubada riigil sekkuda ka väljaspool julgeolekuprobleeme, sealhulgas usuküsimustesse.
- —Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) õiguslikud esindajad märkisid, et seaduse tekst ei tee vahet eri tüüpi sidemetel, mis viitab üldisele keelule.
- —Kohtuistungil pakkusid valitsuse esindajad seaduse sätete täpsemaid tõlgendusi, mis presidendi nõuniku sõnul oleksid võinud esialgsel esitamisel viia presidendi heakskiiduni.
Recap
Riigikohtu menetlus paljastab fundamentaalse pinge Eesti riigi julgeoleku tagamise vajaduse ja põhiseadusega kaitstud usuvabaduse vahel. Küsimus ei ole pelgalt ühes seaduses, vaid selles, kui kaugele võib riik minna potentsiaalsete ohtude ennetamisel, enne kui see muutub põhiõiguste rikkumiseks. Kohtuotsusest saab oluline teetähis, mis määratleb riigivõimu ja usukogukondade suhete piirid ning loob pretsedendi tulevasteks julgeolekumeetmeteks.
Articles
6DelfiFeb 3