Presidendivalimised paljastavad võimuliidu strateegilise võimuvõitluse
Eesti valitsevad erakonnad püüavad tagada endale meelepärase riigipea valimise Riigikogus, vältides potentsiaalselt ebasoodsat valimiskogu, mis seab esikohale poliitilise kalkulatsiooni, mitte kandidaadi sobivuse.
- —Eelseisvaid Eesti presidendivalimisi iseloomustab poliitiline manööverdamine, mitte keskendumine kandidaatide kvalifikatsioonile, kusjuures võimuerakondade eesmärk on kindlustada endale järgmiseks viieks aastaks oma ideoloogiaga sobiv president.
- —Praegune valitsuskoalitsioon ja sotsiaaldemokraadid püüavad väidetavalt valida presidendi Riigikogus, mis nõuab 68 häält, mistõttu on vaja kindlustada fraktsiooniväliste saadikute toetus.
- —Kui Riigikogul ei õnnestu presidenti valida, liigub otsus valimiskogusse, kus jõudude tasakaal muutub, soosides potentsiaalselt opositsioonierakondi nagu Isamaa ja Keskerakond.
- —Mõnede parlamendiliikmete seas on käimas arutelu ja toetus presidendi otsevalimistele rahva poolt, väites, et praegune süsteem ei pruugi enam oma eesmärki täita.
- —Praegune president Alar Karis on pälvinud valitsuskoalitsiooni kriitikat oma põhimõttekindla seisukoha eest demokraatlike põhimõtete ja põhiseaduse osas, mis viitab soovile leida järeltulija, kes oleks valitsusega ideoloogiliselt rohkem ühel meelel.
Recap
Presidendivalimiste protsess ei ole pelgalt uue riigipea otsing, vaid madala toetusega valitsuse katse kindlustada oma ideoloogiline mõju viieks aastaks. See paljastab pinge erakondlike huvide ja põhiseadusliku ideaali vahel apoliitilisest riigipeast, mis võib õõnestada usaldust institutsiooni vastu.