Defense
AI
Ajateenijate keeleõpe suunatakse lahendama enne väeteenistust
Pärast president Alar Karise vetot seadusele, mis nõudis ajateenijatelt B1-tasemel eesti keele oskust, arutavad Riigikogu töörühmad nüüd mehhanisme kohustuslikuks keeleõppeks enne teenistusse asumist, püüdes lahendada riigikaitse ja võrdse kohtlemise põhimõtete vahelist konflikti.
- —Eesti parlamendi töörühmad arutavad mehhanisme, et tagada ajateenijate piisav eesti keele oskus, keskendudes pigem teenistuseelsele kui teenistusaegsele keeleõppele.
- —Mõned seadusandjad, nagu Raimond Kaljulaid, kritiseerivad ettepanekuid pikendada ajateenistust ebapiisava eesti keele oskusega noortele, pidades seda koolisüsteemi läbikukkumiseks ja ebasobivaks koormaks kaitseministeeriumile.
- —Ajateenijad Ilja Freiberg ja Sam Schmidt, mõlemad vene emakeelega, usuvad, et ajateenistus on ülioluline võimalus keele omandamiseks ja integreerumiseks, hoiatades, et eesti keelt mitteoskavate noorte välistamine võib süvendada ühiskondlikke lõhesid ja kahjustada riigikaitset.
- —Varasem katse kehtestada ajateenistuseks B1-taseme eesti keele oskuse nõue sai president Alar Karise veto osaliseks, kes viitas murele võrdse kohtlemise pärast, mis viis aruteludeni eraldi seadusandliku lähenemise üle.
Recap
Debatt ajateenijate keeleoskuse üle ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid paljastab süsteemse probleemi, kus haridussüsteemi lünki püütakse lappida riigikaitse valdkonnas. Uus fookus keeleõppele enne teenistust on katse leida põhiseadusega kooskõlas olev lahendus, kuid see tekitab uusi küsimusi sunnimehhanismide ja riigi vastutuse kohta, jättes algpõhjuse – ebapiisava keeleõppe koolides – endiselt lahendamata.