Defense
AI
Presidendi veto järel läbis kaitseväeteenistuse seadus keelenõudeta
Riigikogu võttis 60 poolthäälega vastu kaitseväeteenistuse seaduse muudetud versiooni, jättes välja vastuolulise eesti keele oskuse nõude ajateenijatele, mille president Alar Karis oli varem põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistanud.
- —Riigikogu võttis vastu kaitseväeteenistuse seaduse muudetud versiooni, kaotades vastuolulise keeleoskuse nõude ajateenijatele.
- —President Alar Karis oli varem keeldunud seaduse esialgset versiooni välja kuulutamast, viidates võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele.
- —Muudetud seaduse eesmärk on suurendada kaitseväe personali värbamise paindlikkust ja tõhusust, laiendades reservväelaste, ajateenijate ja tsiviilisikute osalusvõimalusi.
- —Ajateenijate keeleoskuse nõude käsitlemiseks on kavas eraldi seaduseelnõu, kus kaalutakse kesktaseme (B1) eesti keele oskuse nõuet.
- —Muudatused toovad sisse ka uue teenistusliigi: vabatahtliku teenistuse, mis võimaldab reservväelastel ajutiselt täita kaitseväe ülesandeid koosseisuväliselt, ning laiendavad ajateenijate osalemist rahvusvahelistel mereväeoperatsioonidel pärast väljaõpet.
Recap
Riigikogu otsus eraldada ajateenijate keelenõue kaitseväeteenistuse seaduse põhipaketist on pragmaatiline samm, mis seab esikohale kaitseväe värbamisvõimekuse kiireloomulise suurendamise. Presidendi sekkumine tõi esile põhiseadusliku pinge, sundides seadusandjat tegema kompromissi, mis lükkab potentsiaalselt lõhestava keelepoliitilise debati edasi, kuid tagab samal ajal kaitsevõime tugevdamiseks vajalike reformide elluviimise.