Defense
AI
Eesti algatab laiaulatusliku sõjalise reformi ja kahekordistab kaitsekulud
Vastuseks halvenenud julgeolekuolukorrale on Eesti alustanud oma kaitsevõime põhjalikku tugevdamist, mis hõlmab nelja uue sõjalaeva hankimist, ajateenistuse pikendamist ja sadade punkrite rajamist idapiirile.
- —Eesti viib läbi olulisi kaitsereforme, sealhulgas hangib uusi mereväe laevu, korraldab ümber ajateenistuse mudeli ja ehitab uue sõjaväebaasi, vastuseks tajutavale julgeolekuolukorra halvenemisele.
- —Eesti Kaitsevägi läheb alates 2027. aastast üle 12-kuulisele ajateenistuse mudelile, eesmärgiga kutsuda aastas teenistusse 4100 ajateenijat, keda kasutatakse lahinguülesanneteks ainult vajadusel.
- —Kaitseministeerium plaanib suurendada kohti Eesti Kaitseväe Akadeemias 90-lt 150-le ja eraldab tuleval aastal 0,25% SKPst Ukraina toetuseks.
- —Eesti kaitse-eelarve on seatud peaaegu kahekordistuma, kasvades eelmise aasta 1,38 miljardilt eurolt (3,3% SKPst) 2,8 miljardi euroni (5,6% SKPst) 2026. aastal.
- —Kaksteist Eesti kaitsetööstusettevõtet said 1,8 miljonit eurot projektiarenduse toetust, mis on seni suurim eraldatud summa, keskendudes valdkondadele nagu droonitõrje ja elektrooniline sõda.
Recap
Eesti kaitsekulutuste järsk tõus 5,6%-ni SKPst ja ajateenistuse reform ei ole pelgalt eelarveline kohandus, vaid fundamentaalne nihe riigi julgeolekudoktriinis. See peegeldab arusaama, et varasem heidutushoiak on asendumas vajadusega püsiva ja kõrge lahinguvalmiduse järele. Piirikindlustuste rajamine, laevastiku moderniseerimine ja investeeringud kodumaisesse kaitsetööstusesse on osa integreeritud pikaajalisest strateegiast, mis on suunatud regionaalse ebastabiilsuse maandamisele.