Eesti kärbib teise samba ooteaega poole võrra, lisab osalised väljamaksed
Rahandusministeerium on esitanud seadusemuudatused, mis lühendavad teise pensionisambaga taasliitumise ooteaja kümne aasta pealt viiele ja lubavad osalisi väljamakseid, püüdes korrigeerida varasemat poliitikat, mida rahandusminister nimetas kahjulikuks.
- —Eesti rahandusministeerium on saatnud kooskõlastamisele seadusemuudatused, mis lubaksid inimestel teise pensionisambaga taasliituda viis aastat pärast lahkumist, mis on lühem kui varasem kümneaastane ooteperiood.
- —Kavandatavate muudatuste eesmärk on ka muuta teise pensionisamba vahendite väljavõtmine enne pensioniikka jõudmist paindlikumaks, lubades osalisi väljamakseid, selle asemel et nõuda kogu kogunenud summa väljavõtmist.
- —Rahandusminister Jürgen Ligi kirjeldas praeguse süsteemi piiranguid kui üht kõige hävitavamat otsust, mis Eestis on kunagi tehtud pikaajaliste murede, näiteks vanaduspõlve osas.
- —Uus paindlik pensionisüsteem, mis jõustus 2021. aastal, asendab ennetähtaegsed ja edasilükatud vanaduspensionid, võimaldades inimestel valida oma pensionile jäämise aja ja kombineerida makseid tööga, kohandades pensionisummasid vastavalt varasemale või hilisemale pensionile jäämisele.
- —Valitsus kaalub ka võimalust lubada inimestel suurendada oma sissemakseid teise sambasse neljale või kuuele protsendile, et aidata kompenseerida vahelejäänud kogumisperioode.
Recap
See reform on otsene katse parandada varasemat poliitilist otsust, mida peetakse nüüd süsteemi kahjustavaks. Lühendades taasliitumise ooteaega ja pakkudes paindlikumaid väljamakseid, püüab valitsus taastada usaldust teise samba vastu ning stabiliseerida pensionisüsteemi demograafiliste muutuste taustal. Tegemist on strateegilise sammuga, et leevendada vanaduspõlve vaesuse riski ja julgustada pikaajalist finantsplaneerimist.