Finance
AI
Eesti surub hoiu-laenuühistud panganduse reeglitesse
Riigikogu võttis vastu hoiu-laenuühistute seaduse muudatused, mis sunnivad neid hoiuste kaasamise jätkamiseks taotlema pangalitsentsi ja alluma finantsjärelevalvele, mõjutades enam kui 12 000 liikme ligi 100 miljoni euro suuruseid sääste.
- —Eesti parlament võttis vastu hoiu-laenuühistute seaduse muudatused, mis nõuavad neilt rangemat finantsjärelevalvet ja potentsiaalselt ümberregistreerimist pangaks või ühistupangaks, kui nad soovivad jätkata avalike hoiuste vastuvõtmist.
- —Uus seadusandlus kohustab hoiu-laenuühistuid omama piisavalt vahendeid, et finantsstressi olukorras hoiused 60 päeva jooksul tagasi maksta, kusjuures vastutav minister saab kehtestada üksikasjalikud likviidsusriski juhtimise protseduurid.
- —Üksused, mis soovivad jätkata tegevust krediidiasutuse, makseasutuse või krediidiandjana, peavad taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa 1. jaanuariks 2027 või lõpetama hoiuste kaasamise.
- —Reform, mis viiakse ellu kolmes etapis aastatel 2026–2029, hõlmab piiranguid uute ühistute asutamisele, hoiuseintresside reklaamimisele ning laenu- ja hoiuselepingutele, tugevdades samal ajal liikmete õigusi ja juhtimisnõudeid.
- —Muudatuste eesmärk on suurendada hoiu-laenuühistute läbipaistvust ja liikmete aktiivsust, tagades hoiustajatele parema kaitse, kuna nende ühistute hoiused ei ole erinevalt pankade omadest riiklike garantiidega kaetud.
Recap
Seadusemuudatused tähistavad Eesti finantssektoris strateegilist nihet, millega suletakse regulatiivne lünk ja vähendatakse hoiustajate riske. Sisuliselt sunnitakse hoiu-laenuühistuid valima: kas muutuda rangelt reguleeritud pangaks või loobuda oma põhitegevusest, hoiuste kaasamisest. See samm peegeldab riigi soovi konsolideerida finantsturgu ja vältida potentsiaalseid kriise, mis võivad tuleneda järelevalveta jäetud finantsasutustest, isegi kui see tähendab senise ärimudeli lõppu paljudele ühistutele.