Cybersecurity
AI
Eesti küberruum murdepunktis: rekordarv rünnakuid ja kolmekordistunud kahjud
Eesti seisis 2025. aastal silmitsi pretsedenditu küberohtude kasvuga, kus lisaks Kremli-meelsetele aktivistidele korraldasid laiaulatuslikke rünnakuid ka Palestiina-meelsed rühmitused, põhjustades elanikele ligi 30 miljoni euro suuruse finantskahju.
- —Eestis toimus 2025. aastal rekordilised 756 DDoS-rünnakut, mis on kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal, kuigi vaid murdosa neist mõjutas oluliselt teenuseid.
- —Ohunäitlejate ring laienes Kremli-meelsetest aktivistidest kaugemale, hõlmates Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Kagu-Aasia Palestiina-meelseid rühmitusi, kusjuures suured kampaaniad toimusid aprillis ja mais.
- —Küberkuritegevusest, eriti andmepüügist ja pettustest, tulenevad rahalised kahjud kasvasid 2025. aastal kolmekordselt ligi 30 miljoni euroni, kusjuures kelmid sihivad üha enam isikuid, kellel on juurdepääs ettevõtte rahalistele vahenditele.
- —2025. aastal registreeriti üle 48 000 turvanõrkuse, mis on 20% rohkem kui varem, ning paikamata süsteemid viisid riigiasutuste ja ettevõtete kompromiteerimiseni.
- —Uusi turvafunktsioone, nagu Smart-ID+, rakendatakse keerukate sotsiaalmeedia manipulatsioonitaktikate ja tehisintellektipõhiste rünnakute vastu võitlemiseks, kuigi ka kurjategijad kasutavad tehisintellekti ära.
Recap
Eesti küberohtude maastik on strateegilises muutumises. Rünnakute mahu kasv on vaid üks osa probleemist; tegelik oht peitub ründajate mitmekesistumises ja nende meetodite tehnoloogilises arengus, sealhulgas tehisintellekti kasutuselevõtus. Ligi 30 miljoni euro suurune finantskahju näitab, et küberohud ei ole enam pelgalt tehniline probleem, vaid otsene ja kasvav oht riigi majanduslikule stabiilsusele ja kodanike heaolule.