Riigikogu alustab jahti Venemaa varjatud mõjutustegevusele
Eesti parlament moodustas laiapõhjalise toetusega uurimiskomisjoni, mis hakkab süstemaatiliselt lahkama Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse rahastamisskeeme, seoseid avaliku sektoriga ja propagandaprojekte, et maandada riikliku julgeoleku riske.
- —Riigikogu on loonud kõikide parlamendirühmade esindajatest koosneva uurimiskomisjoni, et süstemaatiliselt analüüsida Vene Föderatsiooni mõjutustegevust.
- —Komisjon uurib nende tegevuste rahastamismeetodeid, nende seoseid Eesti avaliku sektoriga, propagandaprojekte ja nendega seotud riske.
- —Komisjoni moodustamist toetas 73 Riigikogu liiget ning selle tegid ettepaneku mitmed parlamendiliikmed.
- —Komisjoni mandaat hõlmab rahastamisahelate hindamist, võimaliku avaliku sektori osaluse tuvastamist, vabaühenduste ja üksikisikute osaluse analüüsimist, sisejulgeolekule tekitatud kahju hindamist ja riskide maandamise meetmete väljapakkumist.
- —Põhilised fookusvaldkonnad on Venemaa mõjutustegevuse rahastamine, Eesti avaliku sektori roll, propaganda mõju ja hübriidsõja raamistik, lõpparuanne tuleb esitada 1. veebruariks 2027.
Recap
Parlamendi uurimiskomisjoni loomine ei ole pelgalt poliitiline reaktsioon, vaid Eesti riigi strateegiline samm vastuluure institutsionaliseerimiseks. See peegeldab parteideülest konsensust, et senised meetmed Venemaa hübriidohtude tõrjumiseks on olnud ebapiisavad. Komisjoni tegelik mõju seisneb võimes paljastada varjatud finants- ja poliitilisi võrgustikke, mis võib viia oluliste seadusemuudatusteni riigi vastupanuvõime tugevdamiseks.