Politics
AI
Eesti loobub kullerite keelenõudest, pidades Leedu mudelit ebapraktiliseks
Eesti ei plaani välismaistelt kulleritelt nõuda eesti keele oskuse tõendamist, kuna sobivat A1-taseme eksamit pole olemas ja kaebuste arv on marginaalne, erinedes seega Leedu hiljuti kehtestatud rangemast lähenemisemisest.
- —Eesti ei nõua välismaistelt kulleritelt keeleoskust, kuna A1-taseme eksamit pole saadaval ja A2-nõuet peetakse liiga rangeks.
- —Leedu on alates 2026. aasta algusest kehtestanud välismaistele teenindussektori töötajatele nõude osata leedu keelt A1 ehk algtasemel, esialgsed teated viitavad piiratud keeleoskusele ja kasvavatele kaebustele.
- —Eesti ametnikud, sealhulgas Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk, usuvad, et A1-tase võiks olla kulleritele piisav, kuid uue eksami väljatöötamine oleks märkimisväärne ettevõtmine.
- —Eesti Haridus- ja Teadusministeerium peab kulleritelt A2-taseme eesti keele oskuse nõudmist ebamõistlikuks piiranguks, märkides, et kaebusi kullerite kohta on võrreldes teiste teenindustöötajatega suhteliselt vähe.
- —Eesti keeleseaduse muudatuse eelnõu on läbivaatamisel, kuid praegu keskendutakse pigem rangemale järelevalvele ja potentsiaalsele teeninduskaartide peatamisele nõuetele mittevastavatele töötajatele, mitte ennetavale keeletestimisele kullerite puhul.
Recap
Eesti otsus mitte kehtestada kulleritele keelenõudeid on kaalutletud samm, mis seab esikohale praktilised takistused ja tegeliku probleemi väiksuse. Selle asemel, et luua uus bürokraatlik süsteem marginaalse arvu kaebuste lahendamiseks, eelistab riik olemasolevate järelevalvemehhanismide tugevdamist. See lähenemine vastandub Leedu ennetavale regulatsioonile, peegeldades Eesti soovi vältida majandussektorile ebaproportsionaalsete koormiste seadmist.