Eesti topeltrünnaku all: diginarkoäri ja petukõnede laviin
Eesti seisab silmitsi süveneva julgeolekukriisiga, kus Läti ja Leedu kuritegelike võrgustike toel leviv digitaalne narkoäri on viinud surmade arvu rekordtasemele ning välismaalt juhitud telefonikelmused on aastaga tekitanud 29 miljoni euro väärtuses kahju.
- —Eesti võitleb killustunuma ja mitmekesisema narkoturuga, kus märkimisväärne osa pakkumisest ja levitamisest toimub veebis sotsiaalmeedia ja krüpteeritud kanalite kaudu, mis teeb avastamise õiguskaitseorganitele raskeks.
- —Üledoosisurmade arv Eestis on järsult kasvanud, ületades alates 2022. aastast 100 surmajuhtumit aastas, kusjuures peaaegu pooled neist surmadest on nüüd seotud tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide, näiteks nitaseenidega.
- —Läti ja Leedu kuritegelikud võrgustikud mõjutavad peamiselt Eesti narkokaubandust, kus organiseeritud kuritegevuse rühmitused teenivad tulu narkokuritegudest, mida soodustab suur nõudlus Euroopa turul.
- —Eestis on sagenenud keerukad telefonikelmused, mille kahjud on viimase aastaga ulatunud 29 miljoni euroni. Sageli värvatakse eesti keelt vabalt kõnelevaid inimesi tööle välismaal asuvatesse kõnekeskustesse, mis on suunatud Eesti kodanike vastu.
- —Õiguskaitseorganid kohanevad uute kuritegelike meetoditega, sealhulgas QR-koodide kasutamisega narkootikumide reklaamimiseks ja automatiseeritud botipõhiste tehingutega, arendades samal ajal ka narkoamnestiasüsteeme uimastijääkide anonüümseks loovutamiseks, et tuvastada uusi kahjulikke aineid.
Recap
Eesti on muutunud kaasaegse piiriülese kuritegevuse tandriks, kus digitaalne anonüümsus toidab nii surmavat narkoäri kui ka tööstuslikus mahus finantspettusi. Probleem ei piirdu enam pelgalt transiidiga, vaid hõlmab kohalike elanike aktiivset värbamist rahvusvahelistesse skeemidesse. See süsteemne oht seab proovile riigi julgeolekuaparaadi, mida piiravad nii seadusandlikud raamid andmetöötlusel kui ka kurjategijate tehnoloogiline kohanemisvõime.