Eesti parlament nõuab EL-ilt erandit, viidates energiajulgeoleku ohule
Riigikogu algatab läbirääkimisi, et survestada Euroopa Liitu ajutiselt vähendama Eesti elektritootmise CO2 kulusid vähemalt poole võrra, pidades kõrgeid elektrihindu ohuks riiklikule ja sotsiaalsele stabiilsusele.
- —Eesti parlament (Riigikogu) algatab läbirääkimisi teiste erakondadega, et toetada avalduse eelnõu, mis kutsub üles rakendama ELi energiapoliitikat paindlikumalt, et tagada energiajulgeolek ja sotsiaalne stabiilsus, eesmärgiga tagada Eesti elanikele taskukohane elekter.
- —Ettepanek on suunatud konkreetselt ELi heitkogustega kauplemise süsteemile (ETS), soovitades ajutist ja erakorralist meedet, et vähendada Eestis toodetud elektri CO2 kulusid vähemalt 50%, mis võiks alandada elektrihindu hinnanguliselt 30-50 eurot megavatt-tunni kohta.
- —Algatus tuleneb jaanuaris majapidamiste ja ettevõtete kogetud kõrgetest elektriarvetest, mille Keskerakond seostab praeguse valitsuse rohepoliitika ja sellega seotud maksudega, mis tekitab muret majanduse konkurentsivõime ja sotsiaalse stabiilsuse pärast.
- —Eesti parlament väidab, et tema ainulaadne energiatootmise struktuur, mis sõltub oluliselt põlevkivist, muudab ta ELi CO2 hinnakujundusest ebaproportsionaalselt mõjutatuks, mis mõjutab kodumaiseid tootmiskulusid ja turuhindu ning võib energia taskukohasuse probleemide tõttu õõnestada riiklikku julgeolekut.
Recap
Eesti kasutab riikliku julgeoleku argumenti strateegilise vahendina, et sundida Brüsselit tegema järeleandmisi ELi kliimapoliitika nurgakivis. See samm paljastab süveneva lõhe liikmesriikide vahel rohepöörde tegeliku majandusliku koormuse ja üleeuroopaliste eesmärkide vahel, seades kahtluse alla heitmekaubandussüsteemi (ETS) jäiga kohaldamise.