Eesti hajutab seakasvatust Aafrika katku tõrjumiseks
Eesti valitsus algatab 75 miljoni euro suuruse plaani kuue väiksema seafarmikompleksi rajamiseks, et võidelda Aafrika seakatku laastava mõjuga, mis on vähendanud riigi sealihaga isevarustatust alla 50%.
- —Eesti valitsus kavatseb järgmise viie kuni kümne aasta jooksul rajada kuus väiksemat, kuni 2500 emisega sigalat, et leevendada sigade Aafrika katku (SAK) puhangute mõju.
- —Riik investeerib sel aastal 13 miljonit eurot kahe esimese esmatootmisfarmi rajamisse, kuue farmi hinnanguline kogumaksumus on ligikaudu 75 miljonit eurot, mis sõltub Euroopa Liidu rahastusest.
- —SAKi jätkuv levik Euroopas, sealhulgas hiljutised puhangud Hispaanias ja Lätis, koos Euroopa sealihahindade järsu langusega tekitab investorites ebakindlust ja muudab uute farmide investeeringud keeruliseks.
- —Eesti kodumaine sealihaga isevarustatus on märkimisväärselt vähenenud, langedes enne suvist SAKi puhangut enam kui 70%-lt prognoositavalt alla 50%, potentsiaalselt isegi 40%-ni.
- —Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda toetab üleminekut väiksematele farmidele, kuid märgib, et ettevõtjad sõltuvad pangalaenudest, mis kujutab sektori ebastabiilsuse tõttu riski rahastajatele.
Recap
Eesti seakasvatuse ümberkorraldamine on strateegiline paratamatus, mille on esile kutsunud bioloogiline oht ja selle majanduslikud tagajärjed. Valitsuse plaan hajutada tootmist väiksematesse farmidesse on katse maandada riske, kuid selle edu sõltub täielikult välistest teguritest: Euroopa Liidu rahastuse tagamisest ja turuhindade stabiliseerumisest. Sisuliselt on tegemist kõrgete panustega püüdega taastada riigi toidujulgeolek olukorras, kus nii haiguspuhangud kui ka turujõud töötavad kohalike tootjate vastu.