Eesti miljardiplaan teedele: ajalooline ehitus, ebakindel rahastus
Infrastruktuuriministeerium avalikustas enam kui miljardi euro suuruse nelja-aastase kava riigi teedevõrgu moderniseerimiseks, mis hõlmab iseseisvusaja suurimat neljarajaliste maanteede ehitusprogrammi Tartu ja Pärnu suunal, kuid mille teostumine sõltub välisrahastuse tagamisest.
- —Eesti Infrastruktuuriministeerium on avalikustanud nelja-aastase kava (2026-2029) riigi teedevõrgu oluliseks uuendamiseks, eraldades hoolduseks ja arendamiseks üle 1 miljardi euro.
- —Kava oluline osa on Eesti iseseisvusaja suurim neljarajaliste maanteede ehitusprogramm, mille eesmärk on ehitada aastaks 2035 ligikaudu 65 kilomeetrit uusi neljarajalisi teid Tartu ja Pärnu suunal.
- —Plaan sisaldab ka märkimisväärseid investeeringuid teede rekonstrueerimisse, kus järgmise nelja aasta jooksul on kavas täielikult ümber ehitada üle 180 kilomeetri teid, lisaks suurendatakse rahastust tolmuvabadele kruusateedele ja ohtlike ristmike parandamisele.
- —Rail Baltica raudteeprojekti arendamine edeneb samuti, kusjuures Eesti on võtnud kohustuse oma osa valmis saada 2030. aastaks, kuigi kogu projekti valmimine sõltub naaberriikide edusammudest ja rahastamisest.
Recap
Eesti algatab märgilise tähtsusega investeeringu riiklikku ühenduvusse, kuid nii maanteede laiendamise kui ka Rail Baltica edu sõltub välistest teguritest. Maanteede ehituse ambitsioonikas plaan on haavatav, kuna see tugineb välisrahastusele. Samal ajal ohustavad Rail Baltica projekti regionaalsed rahastamispuudujäägid, mis võivad nullida Eesti-sisesed pingutused ja paljastada riigi strateegiliste projektide sõltuvuse naabrite suutlikkusest ja Euroopa Liidu toetusest.