Eesti elektriarveid paisutas külm, tootmispuudujääk ja impordisõltuvus
Erakordselt külm 2026. aasta jaanuar tõi kaasa 110%-lise elektrihinna tõusu, paljastades Balti piirkonna energiasüsteemi haavatavuse, mis tabas kõige valusamalt turupõhiste pakettidega kodumajapidamisi ja ettevõtteid.
- —Eesti kodumajapidamised ja ettevõtted seisid 2026. aasta jaanuaris silmitsi oluliselt kõrgemate elektriarvetega, mille põhjustasid ebatavaliselt külm ilm, piirkondlikud tootmisvõimsuste puudujäägid ja suur sõltuvus imporditud elektrist.
- —Külm ilm suurendas elektritarbimist Balti ja Põhjamaade piirkonnas ligikaudu 20%, sundides kasutama kallimaid fossiilkütustel töötavaid elektrijaamu.
- —Keskmine kuu elektri börsihind Balti piirkonnas tõusis võrreldes 2025. aasta detsembriga ligikaudu 110%, ulatudes umbes 15,4 sendini kilovatt-tunni kohta.
- —Kuigi tuuleenergia aitas hinnatõusu leevendada, aitas taastuvenergia pakkumise üldisele puudujäägile kaasa Läti hüdroenergia toodangu märkimisväärne langus külmade temperatuuride tõttu.
- —Kõige rohkem mõjutas see turupõhiste hinnapakettidega ettevõtteid ja kodumajapidamisi, kellest mõned kaalusid kulude parema prognoositavuse huvides üleminekut fikseeritud hinnaga lepingutele.
Recap
Jaanuari hinnatõus ei olnud juhuslik turuanomaalia, vaid süsteemse alainvesteerimise ja liigse impordisõltuvuse prognoositav tagajärg. Juhtum demonstreeris ilmekalt, kuidas piirkondlikud tootmishäired, nagu Läti hüdroenergia vähenemine, kanduvad ühendatud turul kiiresti üle, paljastades taastuvenergia tootmise ebastabiilsuse tippnõudluse ajal. See paljastas ka turupõhiste pakettidega tarbijate märkimisväärse finantsriski, sundides ettevõtteid ja poliitikakujundajaid ümber hindama pikaajalist energiastrateegiat ja investeeringute vajadust juhitavatesse tootmisvõimsustesse.